Kümne maailma kaheksateistkümne pingviiniliigi populatsioonist on tõsiselt vähenenud. Peamised põhjused on kliimamuutused, liigne kalastamine, pidev naftareostus ja pingviinide asualadele sisse toodud imetajatest kiskjad.
Pingviinide arvukus on kõikjal vähenemas. Mõned pingviiniliigid surevad tõenäoliselt välja juba selle sajandi lõpuks, ennustasid Bostonisse rahvusvahelisele pingviinikonverentsile kogunenud teadlased. Pingviinikongressi eesmärgiks on välja selgitada peamised ohud ning töötada välja meetodid, mida üle maailma rakendada pingviinide arvukuse stabiliseerimiseks, kirjutas Science Daily.
Kliimamuutuste mõju pingviinidele on paljude teadlaste uurimisteemaks. Mitmed pingviiniliigid sõltuvad toiduallikana väikeste kalade nagu anšoovised ja sardiinid parvedest, need aga jõuavad pingviinide asualadeni külmade hoovustega. El Niño aastatel on ookeani pinnatemperatuur oluliselt kõrgem ning see blokeerib külmad hoovused.
Selle tulemusena jäävad nälga Galápagose pingviinid ja Humboldti pingviinid, kes mõlemad on tõsises hävimisohus. Sama probleemi tõttu on ohustatuteks liigitatud ka Namiibias ja Lõuna-Aafrikas elavad pingviinid.
Teadlased jälgivad hoolega ka kliimasoojenemise mõju Antarktika pingviiniliikidele, kes sõltuvad sigimisel, jahipidamisel ja sulgimisel tugevasti merejääst. Aastaks 2100 võivad keiserpingviinid olla maailmast kadumas, kui nad ei kohane, rända mujale ja ei muuda oma pesitsusstaadiumite ajastust.
Antarktikas Rossi meres elavad Adelie pingviinid on pidanud mitu aastat toime tulema kahe hiigelsuure jäämäega, mis moodustavad suure liikumistõkke. Selle tulemuseks on madalam sigimisedukus ja paljude loomade lahkumine piirkonnast.
Kliimamuutuste mõju pingviinidele on väga tõsine. Paljud keskkonnatingimused on muutumas raskesti etteennustatavateks. Karmides tingimustes elavatel pingviinidel on seetõttu väga raske õigesti ajastada oma rändeid, pesitsemist, paaritumist ja toiduotsinguid. Väike viga ajastuses võib saada aga saatuslikuks kogu liigile.
Kuna kalapüük on suurenenud kõikjal maailmas, on inimesed pingviinidele tõsisteks toidukonkurentideks. Koos kliimamuutuste mõjuga viib vähenenud toidubaas nälgimiseni ja suurema vastuvõtlikkuseni haigustele, samuti vähenenud sigimisedukuseni. Tuhanded pingviinid hukkuvad iga aasta ka kalavõrkudes.
Kuigi uudisekünnise ületavad vaid suured naftareostused, tapab pidev väiksemamahuline naftareostus Lõuna-Ameerika ja Lõuna-Aafrika rannikul tuhandeid pingviine. Peamisteks põhjusteks on pilsivee ebaseaduslik merrelaskmine, uppunud laevade pikaajalised lekked ja maismaalt pärit reostus.
Paljud pingviiniliigid arenesid välja eraldatud paikades, kus nad ei puutunud kokku imetajatest kiskjatega. Enne inimese tulekud olid ainsateks imetajateks Uus-Meremaal nahkhiired, nüüd aga on sisse toodud nirgid, kes vähendavad oluliselt sealsete pingviiniliikide arvukust. Austraalias ja Argentinas valmistavad suurt muret rebased, Galápagosel aga metsikud kassid.
No comments:
Post a Comment