lammas

Üheks esimeseks koduloomaks peeti ka lammast. Viimasel ajal on teadlased tõestanud, et kõige esimesed koduloomad olid lambad ja kitsed. Lammas kodustati Ees - Aasias juba enne meie ajaarvamist. Kodulamba metsikud esivanemad on säilinud tänapäevani. Nendeks on tumepunane, järsult ülespoole keerduvate sarvedega muflon ja suur punakashall pika valge lakaga arhaar. Neil on tihe ja karm vill, lahja liha, alistamatu loomus. Näha võib neid loomaaias. Metslambaid elutseb aga ka praegu Euraasia, Aafrika ja Põhja - Ameerika mäestikes, kus nad on sealse eluga hästi kohanenud. Nad on vähenõudlikud, osavad, taibukad ja julged loomad. Metslambad elavad karjadena, kokku hoidma sunnib kartus vaenlase ees. Ka kodulambad tormavad veel üksteise juurde kokku, kui neid hirmutada. Inimese käes on metslammas muutunud nii vaguraks, et tema kuulekus ja vahel ka nürimeelsus on kõnekäänuks saanud. Oma iseloomult on kodulammas vaikne ja kannatlik, aga väga arg loom. Tema argus peegeldub ka ennemuistsetes juttudes. Kord sattunud jänes lambakarja hulka. Lambakari kohkunud ja jooksnud laiali. Jänes tundnud sellest nii suurt rõõmu, et naernud oma moka lõhki.

Kodulammas on võrdlemisi nõrga kehaehitusega: keha raske, jalad peened ja nõrgad. Sellepärast ei jõua ta ka kuigi kiiresti joosta.

Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad, tigujalt keerdus. Lamba saba on lühike. Keha kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi terav, õhukeste ja väga liikuvate mokkadega, mille tõttu lammas saab toituda ka niisugusel karjamaal, kust veised enam küllaldaselt toitu kätte ei saa. Rohu hammustab loom läbi oma teravate lõikehammastega. Purihammastega peenendab hiljem mäletsedes sööda. Mälumisel on abiks ka keel. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski, algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks.

Lambaid karjatatakse nii looduslikel rohumaadel kui ka kultuurkarjamaadel.

Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta, kuna loomadest eralduv soojus hoiab ruumis paraja temperatuuri +3 - +5° C. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks.

Talvel on lammaste peamiseks söödaks hein ja silo, põhk, männioksad jm.

Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks, kastreeritud looma - oinaks ja poegi - talledeks. Tallesid sünnib lambal harilikult 1 - 2.

Kodulammas on väärtuslik villa-, liha- ja nahaloom. Nahast valmistatakse kasukaid, mütse, kraesid ja teisi karusnahkseid tooteid. Lambakasvatuse kõige tähtsam toodang on aga vill. Villast valmistatakse lõnga, lõngast kootakse villast riiet ja mitmesuguseid esemeid (kindaid, sukki - sokke, salle, kampsuneid jm.) Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid. Lambavill on seni veel asendamatu tooraine, kuna pole leitud keemilist kiudainet, millest oleks võimalik valmistada viltesemeid.

Hea lammas on kiire kasvu ja rikkaliku villaanniga. Ühelt lambalt võib aastas saada 2,5 - 3 kg villa. On olemas villalambaid, kes annavad rohkesti head peenikest villa. Nendest kõige rohkem kasvatatakse peenvillast askaania - meriino lammast (annab 10 - 12 kg villa aastas).

Eestis peetakse eesti tumeda- ja eesti valgepealist lambatõugu. Need on liha-villalambad. Nad annavad peale villa ka suure koguse heakvaliteedilist liha.

Villa saadakse lammastelt pügamise teel. Lambaid pöetakse 1 - 2 korda aastas. Käsitsi pügamisel kasutatakse lambaraudu, mehhaniseeritud pügamine toimub elektrimasinaga. Elektripügamismasin on umbes samasugune nagu see, mida kasutab juuksur oma töövahendina. Enne pügamist eemaldatakse villa külge jäänud risu ja mustus. Vill ei tohi ka märg olla. Pügamist alustatakse jalgadest. Pärast lammaste pügamist villak (ühe lamba terviklik villkate) kaalutakse, puhastatakse ja hinnatakse peenuse, pikkuse ja ühtluse järgi. Siis pakitakse vill kottidesse. Täistopitud kotid õmmeldakse kinni ja kotile märgitakse, missugusesse klassi vill kuulub. Selliseid pakke nimetatakse villapallideks. Valmis villapallid saadetakse vastavatesse vabrikutesse töötlemiseks.