metsvint

Metsvint (Fringilla coelebs) on linnuliik vintlaste sugukonnast vindi perekonnast. Võib lokaalselt (külvid, puukoolid) osutuda kahjulikuks, kuid teisest küljest on metsvint kasulik kahjulike putukate hävitamisega. Tema rahvapärased nimed on vihmavint, kasevint, viiksutaja, rüüts, metsavaht, metsvink.Levik

Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud kogu Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasias. Metsvindi pesitsusaegset arvukust on hinnatud 1 700 000 – 2 200 000 paarile, ning talvist arvukust 100 – 1000 isendile. [1]
[redigeeri] Välimus

Isaslinnud on roosaka rinna, sinihalli pealae, rohelise selja ning musta-valgekirjute saba ja tiibadega. Emaslinnud on üleni rohekashallid ja üldse tagasihoidliku olemisega. Tiiva pikkus 8,3–9,2 cm. Mass 19–26 g.

Segamini võib ajada põhjavindiga,kel pugualune on oranžikas, metsvindil punane.
[redigeeri] Toitumine

Toit on peamiselt taimne, eriti seemned, taimepungad ja marjad. Pesitsusajal kasutab toiduks ka putukaid.
[redigeeri] Elupaik

Elab peaaegu igasugustes puistutes nii maal kui linnas. Liigub kiirete kergete hüpetega või kõndides. Pesitsusajal elutseb paaridena.
Fringilla coelebs (Chaffinch-Buchfink).jpg
[redigeeri] Pesitsemine

Pesa ehitab ainult emaslind, peamiselt samblast ja samblikust. Kurnas on 3–6 muna, mis võivad olla sinakad või hoopis roosakad.
[redigeeri] Häälitsused ja laul

Metsvindi kiiretempoline laul on lühike, mida rahvas on ilmekalt edasi andnud lausega "siit siit siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk". Vahel on kuulda rasvatihase hüüdu meenutavat "pink-pink" või "vint-vint" ja mõnikord niinimetatud rüüpimist: rütmiliselt korratavaid "rüüi-rüüi-rüüi" helisid. Enamasti rüübib metsvint pesa lähedal päikseloojangu ajal või pilves ilmaga.