hamster

Hamstrid on näriliste kuuluvad alamsugukonnast Cricetinae. alamsugukonnast sisaldab umbes 25 liiki, klassifitseeritakse kuus või seitse perekondade [1].

Hamstrid on Segane. Looduses nad uru maapõuest päevavalguses, et vältida püütud kiskjate eest. Nende toit sisaldab erinevaid toiduaineid, sealhulgas kuivatatud toitu, marjad, pähklid, värsked puuviljad ja köögiviljad. Looduses nad toituvad peamiselt seemneid, vilju ja rohelised, ja aeg-ajalt süüa burrowing putukad. [2] Need on piklik kott mõlemal poolel oma pead, et laiendada oma õlgadele, mida nad kraami täis toitu tuleb säilitada, tuua tagasi koloonia või söömiseks hiljem.

Kuigi Golden Hamster (Mesocricetus auratus) esmakordselt kirjeldatud teaduslikult 1839, ei olnud kuni 1930, et teadlased suutsid edukalt tõu ja kodustada hamstrid [3]. Pet Golden hamstreid põlvnema hamstrid esimesena leitud ja kinnipüütud Süüria zooloog Iisrael Aharoni [4].

Hamster käitumine võib varieeruda sõltuvalt nende keskkond, geneetika, ja suhelda inimestega. Kuna neid on kerge tõug vangistuses, hamstrid kasutatakse sageli lab loomade majanduslikult arenenud riikides. Hamstrid on samuti asutada nii populaarne väike maja lemmikloomad [3].

india elevant

India elevant ehk aasia elevant (Elephas maximus) on elevantlaste sugukonda kuuluv londiline. Vabas looduses arvatakse neid elavat veel 25 600...32 750 isendit[viide?].

India elevandi areaal on Aasia: eriti Bangladesh, India, Sri Lanka, Indo-Hiina ja osa Indoneesiast. India elevant on ohustatud liik.Alamliigid

India elevante on neli alamliiki:

* Elephas maximus borneensis
* Elephas maximus indicus
* Elephas maximus maximus (tseiloni elevant )
* Elephas maximus sumatrensis (sumatra elevant)
Välimus

India elevant on 5-10 meetrit pikk[viide?]. India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ning lühemad kihvad. Samuti on tal väiksemad kõrvad, peenem lont ning nahk pole nii kare. Loomulikult on india elevandil väiksem ka mass: isasloom ei kaalu kunagi üle 5000 kg-i. Nagu ikka elevantidel, on ka india elevandil lont, mis on võimeline tõstma kuni 5-tonniseid puutüvesid[viide?]; lont on neil ka toidu ja vee hankimiseks. Võhad on olemas vaid isasloomal.India elevant koduloomana

India elevante on kodustatud juba tuhandeid aastaid ning kasutatud raskete koormate kandmiseks, suurte sahkade vedamiseks, palkide tõstmiseks ja ka etendustel. Elevandid on arukad loomad, nad õpivad kiiresti lihtsaid käske täitma ja jätavad õpitu meelde. Lõuna-Aasias toovad elevandid palke välja paigust, kuhu metsaveomasinad ligi ei pääse. Metsiku elevandi väljaõpetamiseks kulub umbes 8 kuud.Toitumine

India elevant toitub väga mitmekülgselt, kuid taimselt. Enamjaolt sööb ta rohtu, bambust, kaunvilju, puukoort, palmilehti ja igasuguseid ronitaimi. Hooajati söövad nad ka viigimarju, metsõunu ja mangot.Paljunemine

Emaselevant saab poja tavaliselt iga kolme kuni nelja aasta tagant. Poeg kaalub sündides umbes sada kilo. Elevandi esimese 18 kuu jooksul saab ta toidu emalt, kuigi taimi saab ta süüa ka mõne kuu vanuselt.India elevant ohustatud loomana

Igal aastal jääb järjest vähemaks vabas looduses elavaid elevante. Metsadest tehakse istandused ja rohumaadest põllud. Neis piirkondades elavad elevandid kas lastakse saagihävitajatena maha, või püütakse kinni. Aasias rakendatakse kinnipüütud elevandid tööle istandustes või saadetakse loomaaedadesse ja tsirkustesse. Elevante kütitakse ka nende võhkade pärast, mis on väga nõutud kaup. India elevant on olnud alates 1975. aastast täieliku kaitse all, aafrika elevandi luuga oli siis veel lubatud kaubelda. 1975.aasta jooksul Hong-Kongis müüdud elevandiluud olid pärit rohkem kui 300 000 elevandilt. Kilo elevandiluud võib maksta kuni 7000 Eesti krooni ja üks võhk võib kaaluda kuni 70 kg. Kaheksakümnendate aastate lõpus oli kuni 80% müüdavast elevandiluust pärit ebaseaduslikult tapetud elevantidelt. Seetõttu otsustati keelustada ka aafrika elevantide luuga kauplemine.India elevandil on joomiseks olemas paindlik lont, mis koosneb umbes sajast tuhandest lihase komponendist tehes sellest väga osava töövahendi. See uskumatu osavus võimaldab tal tõsta ka väga väikeseid asju ning ta saab kasutada seda paljudel otstarvetel. Londi sees pole ühtegi luud ega kõhra välja arvatud üks väike luutükk londi otsas, mis eraldab ninasõõrmeid.Kombed

India elevandid on väga sõbralikud ning tavaliselt elavad koos üks täiskasvanud loom ning tema järeltulijad. Tütred jäävad koos oma emaga elama kauaks, kuid pojad lahkuvad juba varakult. Pojad liituvad tihtipeale isasloomade grupiga, vastasel korral jäävad nad üksikuks. Hiljem loovad nad ka perekonna. Isasloomad elavad kuni viieteistkümne ja emasloomad kuni kolmekümne ruutkilomeetri suurusel maalapil. Need numbrid võivad küll kuival perioodil suureneda, kuid suurt rännet nad loomulikult ette ei võta.

siil

Siil ehk harilik siil (Erinaceus europaeus) on lühikõrvaline putuktoiduline siillaste sugukonnast.Välimus

Siili pikkus on 14–30 cm, kaal 700–1100 g [1].

Tema keha katavad seljapoolt kuni 3 cm pikkused okkad. Kõhtu ning nägu katavad vaid karvad.

Siili saba pikkus on 1,5–3 cm.

Tugeva nahalihastiku tõttu saab siil kerra tõmbuda ja niiviisi end vaenlaste eest kaitsta.

Poegib korra aastas, poegi on harilikult 3–6.Levila

Elutseb Euraasia parasvöötme sega- ja lehtmetsades ning stepis. Siil on introdutseeritud Uus-Meremaale.Elupaik

Leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib paksu okasmetsa.

Eestis on siil tavaline parkides, metsaservades ja aedades.Eluviis

Siilid on peamiselt öise eluviisiga, kuid on mõnikord aktiivsed ka päeval, eriti pärast kerget vihmasadu. Siilid toituvad selgrootutest, konnadest, madudest, kevadel ka linnumunadest. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Siilid magavad talveund oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini.

pärgussid

Pärgussid (Phoronida) on loomade hõimkond, kuhu kuulub kaks perekonda 20 liigiga.

Pärgusse on leitud kõikidest ookeanidest ja meredest (välja arvatud polaarmered). Enamikul liikidel on lai levila, osa liike on kosmopoliitsed. Enamasti elavad nad kuni 70 meetri sügavusel merepõhjas, mõned liigid kuni 400 meetri sügavusel.

Pärgusside eluiga on umbes 1 aasta. Adultsed isendid eritavad kitiinist torukese, milles ka elavad.

Pärgussidel on veresooned ja algeline närvisüsteem.

loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Loomad on päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega.

Loomariiki kuuluvad ka inimesed.

Loomariik jagatakse hõimkondadeks.

Traditsiooniliselt jaotatakse loomariik kaheks – selgroogseteks ning selgrootuteks, ehkki sel jaotusel pole tänapäeval enam ranget teaduslikku tähendust. Selgroogsed kuuluvad keelikloomade (Chordata) hõimkonda.

Esimesed loomad tekkisid vees umbes 600 miljonit aatat tagasi.

alligaator

Võrdlus krokodilliga

Alligaatori lõug on lühem ja laiem kui krokodilli oma ning see annab alligaatori peale kolmnurkse kuju. Teine oluline erinevus on see, et kui tema lõuad on koos (suu on kinni), siis ei ulatu tema neljas hammas välja nagu krokodillil.Ameerika alligaator (ka Mississippi alligaator) elab Ameerika Ühendriikide kaguosa soistel aladel. Ta võib kasvada kuni 3 meetri pikkuseks.Hiina alligaator

Hiina alligaator, kes on väiksem, elab Jangtse jõe orus. Praeguseks on see liik elupaikade hävitamise tõttu peaaegu välja surnud.

ööbik

Ööbik (Luscinia luscinia) on linnuliik rästaslaste sugukonnast ööbiku perekonnast. Ööbiku rahvapärased nimed on sisask, õitsilind, kiriküüt, lakstigal, lauluisa, teopiits.Levila

Ta pesitseb Ida-Euroopa maades (va. põhja piirkonnad) ning Lääne-Siberi kesk- ja lõunaosas. Levila põhjapiiriks on Lõuna-Soome ja Lõuna-Rootsi. Ta talvitub Ida-Aafrika troopika lõunaosas.[1] Ööbik on Eestis levinud ja tavaline haudelind, tema pesitsusaegset arvukust on hinnatud 130 000 - 200 000 paarile. [2]
[redigeeri] Välimus

Ööbiku välimus on silmapaistmatu. Tema ülapool on oliivipruun, saba roostekarva, alapool hele, küljed pruunikashallid, pugualal on kirju ookerhall laik. Ta on pisut varblasest suurem: kehapikkus on 16–19 cm, tiiva pikkus 9 cm ja kaal ligi 25 g. Isas- ja emaslind näevad välja ühtemoodi.[1]
[redigeeri] Laul

Ööbik võib laulda terve öö ehast koiduni, esimesel kahel nädalal pärast laulu algust ka päeval, vaikides veidikeseks vaid keskpäeval. Lauldes istub ta maapinna lähedal oksal, veidi kühmu tõmbununa ja ripakil tiibadega. Üldiselt on ööbik ettevaatlik lind, kes varjatult elab, kuid laulmise ajal ta unustab ohu ja siis võib talle väga ligi minna.[1]

Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Laulustroof vaibub sujuvalt, kuid väikesele pausile järgneb ootamatult uus, katkendlik ja vali.

Noored ööbikud õpivad laulma vanalinde jäljendades. Sellepärast laulavad ühe piirkonna ööbikud sageli paremini mõne teise piirkonna omadest, aga kui linnupüüdjad on paremad lauljad kinni päädnud, hakkab järgmine põlvkond halvemini laulma. Seevastu kui piirkonda ilmub üks hea laulja, muutub seal ka teiste ööbike laul ilusamaks.[1]

Sageli peetakse ööbikut kõige ilusamini laulvaks linnuks kogu maailmas.[viide?]